Otsustasin kirjeldada Perekooli foorumis mõtteid vahetavat virtuaalkogukonda.
Arvan, et see kooslus on väga väga suur... kui mitte üks suuremaid foorumi kogukondi. Ka minu Norras elav õde loeb seda aeg-ajalt.
Üks asi on seda foorumit aga lugeda, teine asi seal kirjutada ning kommenteerida või teiste arvamusi küsida. Tavakasutajale võib kindlasti tunduda, et foorum on anonüümne ning kirjutada võib ka primitiivselt. Kuid kindlasti saab vastava kommenteerija leida, kui selleks vajadus peaks olema. Kuid kui kerge see olema saaks?
Seda foorumit kasutavad paljud emad, kuna sealt võib leida infot sünnitamise, lapse kasvatamise või mehega tülide analüüsideni välja. Ühesõnaga kõike, mis naist huvitab.
Foorumi märklauseks on " Küsi julgesti, jaga kogemusi, avalda arvamust!". Teemadeks on: ooteaeg, laps, kodu, tervis, laia ringi teemad ning foorumi kasutajaabi. Kui vaadata viimati lisatud arvamusi, muresid, rõõme- siis on need väga värsked. Ka siit saab järeldada kui intensiivne kasutajaskond selles foorumis on. See on muidugi hea, sest alati on info värske.
Süsteem on lihtne. Klikkida saab eel pool välja toodud teemade alalinkidel, kus siis avaneb veel omakorda väga palju neid teemasid, mida foorumi kasutajad ise on üles võtnud. Negatiivsena tahaksin siin kohal välja tuua selle, et kodulehe loojatel pole pähe tulnud sellesse foorumisse eraldi teemana lisada ka link neile emadele, kel peres on kasvamas erivajadusega laps.
Kui kirjeldada virtuaalkogukonna kasutajaid, siis leian, et asi on ikka seda sorti foorumi jaoks väga õel ning halvasti ütlemine on lausa mõnele kohustuseks saanud. Jube on mõelda, millised on paljud eesti emad, kes peaksid kasvatama siia samale maale vaimult heasoovlikke ning samas tugevaid isiksusi. Ja nii võibki öelda, et eestlase lemmik toit on teine eestlane. Sellised õelad kommentaarid rikuvad ära paljud info või mure/ rõõmu jagamised, mis on positiivse alatooniga kirja pandud. Olen samal arvamusel, et võrgus suhtlemiseks peavad olema omad normid (viisakus, ausus, selgus). Foorum on temaatiliselt asjakohane igal juhul.
Arvan, et kui suuta lugeda ning uurida teemasid selles foorumis nii, et õelust püüda mitte märgata, siis võib leida sealt palju uut infot ning lugeda kas või seda, et kellegil on sama mure. Arvan, et arenguruumi oleks aga foorumil näilise anonüümsuse teemal.
Lõpetuseks lisaksin siia selle foorumi lingi http://www.perekool.ee/index.php?id=803
Väga tore, et sellisest foorumist kirjutate. Samas on kahju, et igaüks ei julge oma probleemidega lagedale tulla või kui tuleb, siis keegi kohe salvab! Sallimatust on nii palju, aga kas viga ei ole meie ühiskonnas, kus valitseb mentaliteet tugevam jääb ellu? Olen vägagi teie arvamuse poolt, on vaja reegleid, aga need peavad olema soovituslikud ja inspireerivad. Meie põlvkond (40-60.a.) on üle elanud keerulisi aegu, kus kehtis võltsmoraal, riigikordade muutus,siis öeldi,et eeskujusid pole vaja, kuna juhid rääkisid ühte juttu, aga tegelikkus näitas muud. Tähtis oli ratsa rikkaks saamine. Kõik, mis vähegi uuele süsteemile ei meeldinud, lammutati ära. Ei mõeldud tagajärgedele, mis see kõik kaasa toob! Nüüd olemegi nn lõhkise küna ees, keegi kedagi ei usu, keegi kedagi ei häbene. Samas aga loodan, et positiivsus ja terve mõistus võidadavad. Tuleb julgelt ja avalikult vastu astuda neile (kibestunud inimestele), kes suust lihtsalt sülge välja pritsivad ja ei mõtle, mida ütlevad. See on meie suure vabaduse hind, kes me oleme üles kasvatanud tänased 20-30.a. Üldiselt ühiskond peab ise tervenema ning selle liikmed peavad ise vastu hakkama ebaeetilisusele! Negatiivsus ei võida kunagi, kui talle on vastukaaluks positiivsus.
ReplyDelete